Seguga renoveerimist saab kasutada puuküttega majade puhul, mille küttekehadeks on pliidid, ahjud, kaminad, saunakerised jms. Renoveerimistöid saab põhimõtteliselt teha aastaringselt, kuid parim aeg on siiski soojal ajal kas enne või pärast kütteperioodi. Peale renoveerimist tuleks lasta korstnal paar päeva kuivada ning seejärel alustada rahuliku kütmisega.
Renoveerimisseguga korstna taastamiseks kasutatakse kahte erinevat meetodit: kas renoveerimissvammi või spetsiaalselt selle jaoks mõeldud “õhupalli”. Kummagi meetodi kasutamisele eelnevalt puhastatakse korsten spetsiaalse kettpuhastaja ning harjade abil.
Renoveerimissvammi puhul tehakse enne tööde algust renoveeritava korstna alumisse ossa avaus, võimalusel kasutatakse tahmaluugi ava. Porolooni vms abil suletakse korstna olemasolevad ühendusavad (slepped jms) ning vajadusel eemaldatakse vana siiber, seejärel korsten puhastatakse. Puhastatud korstnalõõr niisutatakse seestpoolt veega ning paigaldatakse allpool olevast avast renoveerimissegu laialijaotav renoveerimissvamm lõõri sisse, ühendades selle enne renoveerimisvintsi trossiga, mis on paigaldatud korstna tippu.
Tõstes vintsiga elementi ülespoole, lisatakse samaaegselt lõõri ülemisest avast renoveerimissegu, mis surutakse elemendi poolt korstnalõõri vuukidesse ja pragudesse ning vormitakse ühtlase kihina lõõri pinnale. Vajadusel korratakse lõõrist elemendi läbitõmbamise protseduuri 2–4 korda, sõltuvalt lõõri seisukorrast ning segukihi paksusest. Antud segu võib paigaldada kuni 5 cm paksuse kihina ning segu kulu lõõrile sõltub tema mõõtmetest ning seisukorrast.
Renoveerimise jaoks mõeldud “õhupalli” kasutades on üldine protsess sama, selle erinevusega, et “õhupall” lastakse korstnasse ülevalt poolt ning tänu sellele puudub vajadus korstna alumisse ossa ava tegemiseks . Üldiselt kasutatakse viimasel ajal rohkem renoveerimiseks “õhupalli”.
Segu koguse väljaarvutamiseks tuleks esmalt ära mõõta korstna pikkus ja läbimõõt. Lihtsam on lasta seda teha väljaõppinud ja kogemustega renoveerimismeistritel, kes teostavad esmalt orstna ülevaatuse. Seejärel kalkuleerivad nad saadud andmete põhjal vajaliku materjalide koguse, orienteeruva ettevalmistuseks jarenoveerimiseks kuluva aja ning esitavad kliendile hinnapakkumise.
Seguga renoveerimine on Rootsis olnud kasutusel juba ca 30 aastat ning on ennast täielikult õigustanud. Sealse kogemuse baasil peab renoveeritud korsten vastu vähemalt 10 aastat, tegelikkuses aga kauemgi. Kõik sõltub kütmise intensiivsusest ja kasutatava küttematerjali kvaliteedist. Hinnangut renoveeritud korstna seisukorrale saab küsida korstnapühkijalt, kes kindlasti oskab soovitada, millal tuleks taas renoveerimistöö ette võtta.