Kivikatus on üks vastupidavamaid katusekatteid, mille eluiga võib ulatuda üle 50 aasta. Katusekivide korrektne paigaldus sõltub aga suurel määral roovitusest ja roovisammust. Vale roovitus võib põhjustada kivide purunemist, ebaühtlast katust või isegi vee sattumist konstruktsiooni.

Selles artiklis vaatame üle kivikatuse roovituse põhimõtted, roovisammu arvutamise ning erinevate katusekivide soovituslikud roovisammud.

Katuse kihid kivikatuse puhul

Kivikatus koosneb tavaliselt järgmistest kihtidest:

1. Sarikad

2. Aluskate

3. Tuulutusliist

4. Roovlatt

5. Katusekivid

Selline konstruktsioon tagab:

• katuse ventilatsiooni

• niiskuse eemaldumise

• katusekivide korrektse kinnituse.

Roovituse tüübid

Kivikatusel kasutatakse kahte tüüpi roove.

Tuulutusliistud

Tuulutusliistud paigaldatakse püstisuunas sarikate peale.

Nende ülesanne on tagada:

• õhuringlus aluskatte ja katusekivide vahel

• niiskuse eemaldumine katuse alt.

Soovituslik mõõt: 22 × 50 mm. Kui sarikas on pikem kui 8 m siis tuulutusliist, et tagada parem ventileerimine on 50×50 mm

Katusekiviroovid

Katusekiviroovid paigaldatakse horisontaalselt.

Nende ülesanne on:

• kanda katusekive

• määrata katusekivide samm.

Roovide tüüpilised mõõdud:

Tänapäeval kasutatakse enamasti 50×50 või 50×75 mm roove, sest need on jäigemad ja vastupidavamad kui varasemalt kasutatud 22×100 roovid.

Roovisamm kivikatuse puhul

Roovisamm sõltub:

• katusekivimudelist

• katusekaldest

• katuse pikkusest.

Enamiku kivikatuste puhul jääb roovisamm vahemikku: 320–375 mm

Roovisamm mõõdetakse roovi ülaservast järgmise roovi ülaservani.

Räästa roov

Esimene ehk räästaroov paigaldatakse tavaliselt 22–25 mm kõrgemana kui ülejäänud roovid.

Põhjus on lihtne – alumine kivirida ei toetu teistele kividele ning kõrgem roov tagab kivide õige kaldenurga.

Tavaliselt saavutatakse see:

• paksema rooviga

• lisaliistuga roovi all.

Katusekivi ulatus räästast (tuulekasti välimisest äärest) peaks olema tavaliselt: 40–60 mm

See tagab, et vihmavesi voolab otse vihmaveerenni.

Harjaroov

Ülemise roovi kaugus harjalauast sõltub katusekivist ja katusekaldest.

Tüüpiline vahe on: 25–40 mm

Harjaroovi paksus peaks olema vähemalt 30-50 mm.

Harjakivi paigaldamisel peab see toetuma nii:

• katusekivide ülemisele servale

• harjaroovile.

Roovisammu arvutamine

Kui katuse pikkus ei sobi täpselt katusekivi mõõduga, tuleb roovisamm jaotada.

Skeemil on:

• X – sarika pikkus

• A – roovisammu jaotatav pikkus

• Lat – esimene roovivahe (räästa mõõt)

• Lan – ülemine roovivahe (harja juures)

• LA – roovisamm

• t – katusekivi räästa ulatus

Arvutamine toimub järgmiselt.

1️⃣ Mõõda katuse sarika pikkus (X)

2️⃣ Lahuta:

• LAt – räästa esimese roovi alt teise roovi peale mõõt

• LAn – harja viimase roovi ja harjapuu vahe ca 20-40mm

Saad mõõdu A

3️⃣ Jaga see väärtus katusekivi lubatud roovisammuga

4️⃣ Ümarda saadud ridade arv ülespoole

5️⃣ Jaga mõõt A ridade arvuga

Tulemuseks on tegelik roovisamm.

Näide juhendist:

Lähteandmed

Sarika pikkus X (katuse sarika pikkus): 9000 mm

Katusekalle: 16°

Katusekivi lubatud roovisamm LA: 320–350 mm

1. Arvutame roovisammu jaotatava pikkuse

Sarika pikkusest tuleb lahutada:

LAn = harja vahe (harjaroovi kaugus): 20–40 mm

LAt = räästa esimese roovi alt teise roovi peale kaugus: 320 mm

Valem: A = X − LAn − LAt

Näide: A = 9000 − 40 − 320

A = 8640 mm

2. Leiame roovide ridade arvu

Jagame saadud pikkuse maksimaalse lubatud roovisammuga.

8640 / 350 = 24,6

Saadud tulemus ümardatakse alati ülespoole.

Seega C on: 25 kivirida 

3. Arvutame tegeliku roovisammu

Jagame tasandatava pikkuse ridade arvuga.

LA = A / C

LA = 8640 / 25

LA = 345,6 mm

Tulemus

Lõplik roovisamm LA on: 345,6 mm

See jääb lubatud vahemikku 320–350 mm, seega saab roovid paigaldada 345,6 mm sammuga.

NB! Tegelik roovisamm võib veidi varieeruda sõltuvalt katusekivimudelist, katusekaldest ja tootja juhendist. Seetõttu tuleb alati kontrollida konkreetse katusekivi ladumistabelit.

Katusekivide roovisamm ja kulu

Erinevate kivimudelite puhul võib roovisamm olla erinev.

Enamiku kivikatuste puhul jääb katusekivide kulu: 9–12 tk/m²

Neel

Neel on koht, kus kohtuvad kaks katusepinda ja kuhu koguneb suur osa vihmaveest.

Seetõttu tuleb neel ehitada eriti hoolikalt.

Neelu piirkonnas kasutatakse tavaliselt:

• täislaudist vähemalt 300 mm mõlemale poole

• lisakihti aluskatet

• neeluplekki.

Neeluplekid paigaldatakse:

• räästast harja suunas

• 150–200 mm ülekattega.

Neelupleki kandekonstruktsioon

Neelupleki toestamiseks kasutatakse:

50 × 50 mm tugiroove

Need paigaldatakse:

• mõlemale poole neelu murdejoont

• nii, et neelupleki servad toetuksid nendele.

Tugiroov kinnitatakse läbi tuulutusliistu sarika külge.

Oluline soovitus

Kuigi kivikatuse põhimõtted on sarnased, tuleb alati järgida:

✔ katusekivi tootja paigaldusjuhendit
✔ projekti nõudeid
✔ ehitusnorme.

Roovisamm ja roovide mõõdud võivad sõltuda ka:

• sarikate sammust

• lumekoormusest

• tuulekoormusest.

Enamlevinud vead kivikatuse roovisammu määramisel

Kivikatuse paigaldamisel tekivad probleemid sageli just roovituse ja roovisammu määramisel. Allpool on toodud kõige sagedamini esinevad vead.

1. Roovisammu jaotamine valest kohast
Roovisamm jaotatakse ekslikult räästa esimese roovi pealt kuni harja viimase roovini.
Tegelikult tuleb roovisamm jaotada räästa teise roovi pealt kuni harja viimase roovi peale, et katusekivi räästa ulatus jääks õige.

2. Räästa kivi liiga väike ulatus
Kui roovitus on valesti jaotatud, jääb katusekivi räästas liiga lühikeseks.
Õige räästa ulatus peaks tavaliselt olema räästalaust 40–60 mm, et vihmavesi voolaks korralikult vihmaveerenni.

3. Roovisammu muutmine katuse keskel või harjas
Kui roovisammu ei arvutata enne roovituse paigaldamist, võib juhtuda, et katuse lõpus ei mahu viimane kivirida.
Siis hakatakse roovisammu muutma katuse keskel või harjas, mis põhjustab katusekivide nihkumise ja visuaalselt ebaühtlase katusepinna.

4. Katusekivide lõikamine valede mõõtude tõttu
Vale roovijaotuse tõttu lõigatakse sageli viimane kivirida lühemaks.
See ei ole korrektne lahendus ja võib mõjutada nii katuse välimust kui ka katusekivide kinnitust.

5. Roovide mõõtmine ainult mõõdulindiga
Kui roovide vahed märgitakse ainult mõõdulindiga, võivad väikesed mõõtevead katuse ulatuses suureneda.
Praktikas kasutatakse sageli mõõdupuud, kuhu on märgitud mitu roovisammu korraga (näiteks 4–5 rida).

6. Katusekalde arvestamata jätmine
Mida väiksem on katusekalle, seda suurem peab olema katusekivide ülekatte ja seda väiksem peab olema roovisamm.
Kui madala kaldega katusel kasutatakse liiga suurt roovisammu, võib see vähendada katuse veetihedust.

7. Räästaroovi kõrguse arvestamata jätmine
Esimene kivirida ei toetu alumisele kivile, mistõttu peab räästaroov olema tavaliselt 20–25 mm kõrgem.
Kui seda ei tehta, jääb esimene kivirida väiksema kaldega kui ülejäänud katus.

Kokkuvõte

Kivikatuse roovitus ja roovisammu määramine on üks olulisemaid etappe katuse paigaldamisel. Õigesti arvutatud roovisamm tagab, et katusekivid paiknevad ühtlaselt, räästa ulatus on piisav ning katus on veetihe ja visuaalselt sirge.

Enamiku kivikatuste puhul jääb roovisamm vahemikku 320–375 mm, kuid täpne väärtus sõltub alati katusekivimudelist ja katusekaldest. Seetõttu tuleb roovisamm alati arvutada vastavalt katuse lappe pikkusele ning kontrollida tootja paigaldusjuhendit.

Praktikas tekivad probleemid kõige sagedamini siis, kui roovisammu ei arvutata enne roovituse paigaldamist või kui roovide jaotus tehakse valest kohast. Korrektselt jaotatud roovitus tagab, et katusekivid sobituvad õigesti nii räästas kui ka harjas ning katus kestab probleemideta aastakümneid.